Elektroonilise allkirja seaduslikkus Soomes

Elektrooniline allkiri on Soomes valdavalt seaduslikult kehtiv. Selles artiklis vaatame lähemalt, mida EL-i eIDAS-määrus ja Soome siseriiklik õigusakt ütlevad elektroonilise allkirjastamise kohta, millised on allkirja tasemed ja millistes olukordades pelgalt elektroonilisest allkirjast üksi ei piisa.

Lühike vastus: jah, elektrooniline allkiri on Soomes kehtiv

EL-i eIDAS-määrus (EL) nr 910/2014 on otse Soomes kohaldatav õigusakt. Selle artikli 25 kohaselt ei tohi elektrooniliselt allkirjalt selle elektroonse vormi tõttu keelata õiguslikke tagajärgi ega tõendamist. Lisaks koheldakse kvalifitseeritud elektroonilist allkirja (QES) EL-i tasandil samamoodi nagu traditsioonilist käsitsi antud allkirja.

Soome õigusakt (228/1929) ei üldjuhul sätesta vorminõuet lepingule – leping võib sõlmida elektrooniliselt samamoodi nagu paberil. See kehtib enamiku ettevõtete ja tarbijate igapäevaste lepingute kohta.

EL-i eIDAS-määrus ja kolm allkirjataset

eIDAS määratleb kolm taset, mille puhul tõendusväärtus ja nõuded kasvavad:

SES (Simple Electronic Signature) – lihtne elektroniline allkiri, nt nimi e-kirjas või märge veebivormil. Kehtiv, kuid tõendusväärtus on nõrgem.
AES (Advanced Electronic Signature) – täiustatud elektroniline allkiri, mille puhul allkirjastaja on tuvastatud ja allkiri on temaga seotud nii, et seda ei saa pärastpoole muuta. Soomes on tavaliselt AES-taseme allkiri tehtud nt panga ID-ga või mobiilse sertifikaadiga tuvastatud allkiri.
QES (Qualified Electronic Signature) – kvalifitseeritud elektrooniline allkiri, mis nõuab kvalifitseeritud usaldusosaline teenusepakkuja väljastatud sertifikaati ja kvalifitseeritud allkirja loomise seadet. Võrdsustatakse seadusega käsitsi kirjutatud allkirjaga kogu EL-is.

EpicSign toetab tuvastamist panga ID-ga ja mobiilse sertifikaadiga, mille puhul loodud allkiri vastab tavaliselt AES-taseme nõuetele.

Soome siseriiklik õigusakt – mida seadused ütlevad?

Tugeva elektroonilise tuvastamise ja elektrooniliste usaldusteenuste seadus (617/2009) – täiendab eIDAS-määrust Soomes ja reguleerib nt tugevate tuvastusvahendite pakkujaid. Liikenne- ja viestintävirasto Traficom peab ülevaadet kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujate loetelust.
Elektroonilise asjaajamise seadus ametiasutustes (13/2003) – võimaldab elektroonilist asjaajamist avalikus sektoris.
Õigusakt (228/1929) – üldine lepingupõhine õigusnormistik, ei sätesta enamiku lepingute jaoks vorminõuet.
Euroopa Liidu üldine andmekaitsemäärus (GDPR, (EU) 2016/679) – mõjutab allkirjastamise käigus kogutud isikuandmete töötlemist.

Elektrooniliste allkirjade vanem seadus (14/2003) tunnistati kehtetuks 2016. aasta seadusandluse reformi käigus. Selle asemele tuli seadus 617/2009, mis toimib nüüd eIDAS-määruse siseriikliku täiendusena.

Millistes olukordades elektroniline allkiri sobib?

Elektroniline allkiri sobib peaaegu kõigis tavalistes äritegevuse olukordades, kus traditsiooniline allkiri on varem sobinud:

Kliendi-, teenuse- ja koostöölepingud
Pakkumised ja tellimuste kinnitused
Töölepingud ja konfidentsiaalsuslepingud (NDA)
Rendilepingud (märkus. erieeskirjad mõnel juhul)
Sisesed kinnitused ja allkirjad

Olulised erandid – millal elektroniline allkiri üksi ei piisa

Teatud dokumentide puhul nõuab seadus erilist vormi või avalikku notariaalset kinnitust. Siin tavaline elektrooniline allkiri ei piisa:

Kinnisvara müük – maakaare kohaselt peab müük toimuma kas avaliku notaritäituri kinnitusel või Maanmittauslaitos kinnisvaramüügi elektroonilise portaali kaudu.
Testamendid – pärimisseaduse vorminõuded eeldavad endiselt kirjalikku vormi ja tunnistajaid.
Abieluvaralepingud – abieluseadus nõuab kirjalikku vormi ja registreerimist magistraadis (DVV).
Teatud ametlikud dokumendid – kontrollige alati vastava ametiasutuse juhiseid.

Nendel juhtudel tasub vorminõuded kindlaks teha otse seadusandlusest või juristilt.

Tõendusväärtus ja auditeerimislogi

Elektroonilise allkirja tõendusväärtus sõltub selle tasemest ja sellest, kuidas allkirjastamise toimingut on dokumenteeritud. Audit trail ehk põhjalik logi allkirjastaja autentimisest, IP-aadressist, ajatemplitest ja dokumendi terviklikkusest on praktikas kõige olulisem tõend võimalikus vaidluses. EpicSign salvestab iga allkirja kohta üksikasjaliku audit trail’i, mida saab vajadusel esitada.

Kokkuvõte

Elektrooniline allkiri on Soomes peaaegu kõigis tavalistes lepingusituatsioonides täiesti seaduslikult kehtiv. eIDAS-määrus tagab, et seda ei saa pelgalt elektroonilise vormi tõttu tagasi lükata ning AES- ja QES-taseme allkirjad pakuvad tugevat tõendusväärtust. Siiski pidage meeles, et kontrollige erieeskirju nt. kinnisvaratehingutes, testamentides ja abielu-või elatuslepingutes.

Allikad

See artikkel on üldise informatsiooni pakett ega asenda õigusnõustamist. Eriolukordades tasub pöörduda juristi poole.