elektroonilise allkirja seaduslikkus Eestis

elektrooniline allkiri on Eestis üldjuhul seaduslikult kehtiv. Selles artiklis käsitleme, mida EL-i eIDAS-määrus ja Eesti siseriiklik õigus ütlevad elektroonilise allkirjastamise kohta, millised on allkirjastamistasandid ja millistes olukordades pelgalt elektrooniline allkiri veel ei piisa.

Lühike vastus: jah, elektrooniline allkiri on Eestis kehtiv

EL-i eIDAS-määrus (EL) nr 910/2014 on Eestis otsekohaldatav õigusakt. Vastavalt selle artiklile 25 ei tohi elektrooniliselt allkirjalt eitada õiguslikke tagajärgi ega tõendusväärtust pelgalt selle elektroonilise vormi tõttu. Lisaks käsitletakse kvalifitseeritud elektroonilist allkirja (QES) ELi tasandil samamoodi nagu traditsioonilist käsitsi kirjutatud allkirja.

Eesti õigusaktid ei sea üldjuhul lepingule vorminõudeid – leping võib tekkida elektrooniliselt täpselt samamoodi nagu paberilgi. See kehtib enamiku ettevõtete ja tarbijate igapäevaste lepingute kohta.

EL-i eIDAS-määrus ja kolm allkirjastamistasandit

eIDAS määratleb kolm taset, kus tõendusväärtus ja nõuded kasvavad:

SES (Simple Electronic Signature) – lihtne elektrooniline allkiri, nt nimi e-kirjas või märke tegemine veebivormil. Kehtiv, kuid tõendusväärtus on nõrgem.
AES (Advanced Electronic Signature) – arenenud elektrooniline allkiri, kus allkirjastaja on üheselt tuvastatud ja allkiri on temaga seotud nii, et seda ei saa hiljem muuta. Eestis on nt pangatunnustega või mobiil-ID-ga tehtud tuvastatud allkiri tavaliselt AES-taseme allkiri.
QES (Qualified Electronic Signature) – kvalifitseeritud elektrooniline allkiri, mis eeldab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkuja väljastatud sertifikaati ja kvalifitseeritud allkirja loomise seadet. On seaduse järgi samaväärne käsitsi kirjutatud allkirjaga kogu EL-is.

EpicSign toetab autentimist pangatunnuste ja mobiili-ID-ga, mille puhul loodud allkiri vastab tavaliselt AES-taseme nõuetele.

Eesti siseriiklikud õigusaktid – mida seadused räägivad?

Tugeva elektroonilise identifitseerimise ja elektrooniliste usaldusteenuste seadus (617/2009) – täiendab eIDAS-määrust Soomes ja reguleerib muu hulgas tugevate autentimisvahendite pakkujaid. Liiklus- ja kommunikatsiooniamet Traficom peab nimekirja heakskiidetud usaldusteenuse pakkujatest.
Elektroonilise asjaajamise seadus avalikus halduses (13/2003) – võimaldab e-asjaajamist avalikus sektoris.
Õigusaktide seadus (228/1929) – üldine lepinguõiguslik regulatsioon, ei kehtesta enamikule lepingutest vorminõudeid.
EL-i isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR, (EL) 2016/679) – mõjutab allkirjastamise käigus kogutud isikuandmete töötlemist.

Vanem elektrooniliste allkirjade seadus (14/2003) on 2016. aasta seadusandluse uuenduse käigus kehtetuks tunnistatud. Selle asemel kehtib nüüd seadus 617/2009, mis toimib eIDAS-määruse riikliku täiendusena.

Millistes olukordades on elektrooniline allkiri sobilik?

elektrooniline allkiri on sobilik peaaegu kõigis tavalistes äriolukordades, kus traditsioonilisest allkirjast on varem piisanud:

Kliendi-, teenus- ja koostöölepingud
Pakkumised ja tellimuskinnitused
Töölepingud ja konfidentsiaalsuslepingud (NDA)
Üürilepingud (märkus: mõnel juhul kehtivad erireeglid)
Sisemised kinnitused ja kviitungid

Olulised erandid – millal elektrooniline allkiri üksi ei piisa

Teatud dokumentide puhul nõuab seadus erilist vormi või avalikku kinnitust. Neil juhtudel ei piisa vaid tavalisest elektrooniline allkiri-st:

Kinnisvara ost-müük – maakoodeksi kohaselt tuleb tehing sõlmida kas avaliku kinnitaja juuresolekul või Maanmittauslaitos-e elektroonilise kinnisvara ostu-müügi platvormi kaudu.
Testamendid – pärimisseaduse vorminõuded eeldavad endiselt kirjalikku vormi ja tunnistajaid.
Abieluvaralepingud – abieluseadus nõuab kirjalikku vormi ja registreerimist magistraadis (DVV).
Teatud ametiasutuste dokumendid – kontrollige alati vastava ametiasutuse juhiseid.

Nendel juhtudel tasub vorminõuded otse seadusandlusest või juristilt järele uurida.

Tõendusväärtus ja audit trail

Elektroonilise allkirja tõestusväärtus sõltub selle tasemest ja sellest, kuidas allkirjastamissündmus on dokumenteeritud. Auditeerimislogi – ehk kõikehõlmav logi allkirjastaja autentimisest, IP-aadressist, ajatemplietest ja dokumendi terviklikkusest – on praktikas kõige olulisem tõend võimalikus vaidluses. EpicSign salvestab iga allkirja kohta üksikasjaliku auditeerimislogi, mida saab vajadusel esitada.

Kokkuvõte

elektrooniline allkiri on Soomes peaaegu kõigis tavalistes lepingutingimustes täiesti õiguslikult kehtiv. eIDAS-määrus tagab, et seda ei saa ainuüksi elektroonilise vormi tõttu tagasi lükata ning AES- ja QES-taseme allkirjad pakuvad tugevat tõendusväärtust. Pidage siiski meeles kontrollida erireegleid nt kinnisvaratehingute, testamentide ja abieluvaralepingute puhul.

Allikad

See artikkel on üldine teabepakett ega asenda õigusnõustamist. Erinõudmiste korral on soovitatav pöörduda juristi poole.